Kas sa sööd oma raha iga kuu ära?

Poes vaatan koguaeg hindu, aga ma ei suuda nagu selgelt mõelda, kas mul on kõiki toiduaineid vaja, mida omale ostukorvi laon. On olemas ka mingi haigus, mis ei lase õigel ajal täiskõhutundel tekkida lasta ja nii süüakse üle. hoiab raha kokku 🙂 Please wait. Ma söön toitu, millel on looduslik kuju. Osta kindlasti peenemaid, nendel on see sisemine osa suurema osakaaluga ja on mahlasemad. see ajaks su veelgi vihasemaks. Kas vanematel on kerge seda raha ära anda, st. Ma ei näe ühtegi väljapääsu ka. Ma söön seda, mis minu maitsemeelele meeldib. kui tead, et sa tahad päevas korra mingi maiusega patustada, siis planeeri see patt sisse ja pea siis rangelt kinni. Poes käin igapäev või üle päeva. Mõttetu – ikka laristan raha ära. kuupäevaks on otsas.[/tsitaat] Kas see pole teatud pikaajalisest stressist tingitud, kuna paljud naised just söömisega korvavad oma elus teatud puudujääke. kui sul aga siiski natuke on iseloomu, siis tuleb alustada planeerimisest. Samas mis kõige tähtsam on ikka tahtejõud. Arvan, et mul pole piisavalt iseloomu. Tänane elukorraldus on selline. Tihti on peale söömist tunne, et lähen lõhki. Kui iseloom välja ei kanna, anna raha hea sõbranna kätte näiteks ja tema annab sulle või pane pangas korraldus kaardimakselimiidiks. Ma arvan, et see raha raiskamine on mul sama võrdselt halb kui ülesöömine. Kiirlaenud netist; kredit24 com. Ma söön, seda, mis tekitab minus hea enesetunde ja mis ka peale ärasöömist mind erksana-ärksana hoiab. Asja mõte on selles, et sa ei saa kulutada raha, mida sul ei ole. Võileiva vahele ostan sinki või suitsuvõrsti, vahel pasteeti. Sinu piir ei saa olla  minu piiriks. See ei aidanud, sest läksin närvi, et süüa ei saanud, vihastasin ja läksin poodi ja ostsin hunniku nänni. ja kui jälle mõttes kummitab, et tahaks midagi head, mine ja joo esialgu ära tass puhast kraanivett. Kõik seda jah ei tee, kuigi see on seotud kaaluga, teemaalgatajal on hoopis probleem hetkel rahakotiga nagu ma aru saan. Ise ma küll leiba ja saia korraga ei osta, mul on perioodid kui söön võileba saiast ja siis jälle leivast. muidugi hakkab ihu karjuma, et anna süüa, aga ei ta mõtle mitte seda, et pane veel üks pakk halvaad hammaste taha, vaid anna mulle väärtuslikke toitaineid, ma nälgin. Selles mõttes oled sa muidugi tubli, et maksad kõigepealt maksud ära, see ise näitab juba et sul on lootust ja iseloomu küll ja küll. Vahel meeldib neile üks asi, vahel teine. Võikudematerjali asendad näiteks õuntega. Alusta päevarahast 🙂 Palju edu! Please wait. Muidugi hinnad on tõusnud. Ma ei tea mis mul viga on, ma nagu valmistuks igapäev ülemaailmseks näljahädaks. See raha mis kulub toidule – jagad näiteks iga päeva peale ära – raha võin kulutada täpselt niipalju ja järgmise päeva arvelt ette ei laena. rääkimata sellest, et sa sööd ju tohutult süsivesikuid. Sa võiks täpsutada, millega sa nagu \”patustad\”. Buliimiana diagnoositakse ka ülesöömist ja lohutussöömist.

janu pidi ka tihtipeale inimesele näljatundena endast märku andma. ja ei muutunudki see asi enne kui sain lapse. Suur röstisai seisab kaua pehme ja sellest jätkub nädalaks kindlasti. Näiteks sellepärast, kui oled võikude tegija kõva. Teine probleem on see, et ostan hunniku süüa, millest peaks jätkuma vähemalt paariks päevaks, sest ma söön ju üksi, aga minul on tavaliselt järgmiseks päevaks kõik otsas. planeerid oma päevasummad, planeerid oma toidukorvi, planeerid oma igapäevase menüü, toidukorrad, isegi snäksid. Ja söömine tekitab ju naudingut, on justkui aseaine, millega korvatakse tegelikku põhjust. Eelnevad soovitused on ka väga head. Ma söön, mis minu kehas hästi seedub ja mulle jõudu annab. Võrdselt tõsiseks muutunud. Iga kuu ma vannun endale, et see kuu ma sama viga ei tee, see kuu ma hoian raha kokku maksku mis maksab. Hakkad ehk rohkem kokkamisele mõtlema – makaronid hakklihaga ja kanapurgisupp ei ole just kokakunsti tippsaavutus. Kõigepealt kas neid asju mida sa ostad on sul tegelikult ka vaja või ostad sest, tahad ja meeldib. Ma söön, mis minu kehakaalu hoiab sellisel tasemel, mis toetab minu heaolu. Kui sa ikka tead et selle raha eest sa pead toime tulema, siis kulutad ka vastavalt. Ning ainult päts saia ja leiba. Kui ma ostaks koju liitri jäätist siis ma sööks selle ka ära, niipalju ma ennast suudna kontrollida, et ma olen sellel aastal õnneks ainult ühe paki jäätist koju ostnud. Ema on ikka ema, ma ei usu et talle väga meeldib et sa toime ei tule. Ja just sobib sulle ka see raha teise kätte andmine ja põhjendamine, kui ei suuda põhjendada järelikult ei ole tegelikult vaja, ainult tahaks. Lõpetaks ilmselt rammusa igavussöömise ja kui näksida ikkagi tahaks, siis puu-juurvili selleks. Kas jäätis või halvaa või kook, mitte kõik korraga ja kogus väiksemaks. Ju ta ikka muretseb et laps söömata ja annab loomulikult raha. Magusast ostan liiter jäätist, halvaad, ¨okolaadi või kooki. Et siis minu rahasaaga oli pigem selline, et kodust välja, ühikasse, vabadus, jee, õlu, Pirogov. Arvan, et mul pole piisavalt iseloomu.[/tsitaat] Siis sobib sulle minu nõuanne vist küll, päevaraha. Kui laps on piisavalt suur, siis tal on oma raha ja ta valib poest ise. Omastarust stressi nagu ei ole, vähemalt ma ei saa aru, et oleks. Mõned buliimikud üritavad toidust lahtistite ja oksendamisega lahti saada, mõned mitte. Aga tahta saab täiskasvanu mõtlemisega ainult seda osta, mida saab, lapsed tahavad kuud taevast. Pehmelt öeldes on juba väga piinlik neilt raha küsida. Munaga saab teha ju omletti, kanafilee juurde ja kurk ja väga hea toit ju. Poes käiks harva, kord või kaks nädalas. [/tsitaat] Sinu postitust lugedes tekkis tunne, et ehk lootust veel on 🙂 Aitähh! Häid nippe on jagatud ja proovin millegagi alustada. Varsti iiveldab ainult neid näheski. Koostaks menüü ja teeks nimekirja poeskäiguks. isud olid nii kontrollimatud, et olin nõus nälgima ja tervist tuksi keerama – mittesöömine aitas alkoholil kiiremini pähe ka hakata. Küsin koguaeg raha oma vanematelt. Mõnikord sööme mitu päeva sama toitu, mõnikord mitte. Saan oma igakuise palga, maksan arved ära, ostan omale üht-teist ning ülejäänud raha kulub mul puhtalt toidule. Loen moraali küll, aga ikka tavaliselt annan juurde. vaat lapse eest juba kogu raha maha ei söö. sa lihtsalt murrad kõik need endale antavad lubadused ja keegi teine ei saa ju tulla su ampse kontrollima, onju. Mõni peab sama raha eest kolme toitma, tal on palju raskem. Selle sumaga saaks väga kenasti toidetud ühes kuus nt ema-isa ja laps. Kui on rohkem raha, siis raiskan ka rohkem. Ja minuga koos elavad lapsed valivad selle hulgast neile maitsva toidu. nii hoiad sa paremini silma peal oma tegevusel. Ma ei hakka salgama, aga olen ka tugevalt ülekaalus selle suure söömise pärast. kui sul iseloomu ei ole, siis ühestki nõuandest sulle tolku pole. Kas sa sööd oma raha iga kuu ära. Iga normaalne vanem annab, ma ise ka kui poeg on oma raha sirgulöönud ja millegi jaoks küsib. Algul on kindlasti raske ja vastik, aga pärast harjud ja saad ilusti hakkama. Niimoodi käin nädala kaks poes ära ja lännu mu raha ongi. Jubedalt raiskad tõesti kui nii poes käid kui kirjeldasid. Ma peaks leidma mingi mooduse, kuidas ennast ümber harjutada vähe sööma. Ma tahan muutuda, ma ei taha enam sellist veidrat elu elada. 😀 kui mitte varem, siis õpid hädaga planeerima. Sest, kui ta ei tea, siis on poeskäik ka tervele lapsele  kahju tekitav. Keegi kunagi soovitas koju osta hästi vähe toitu. Kogemus tuleb igaühel erinevat rada vahel 🙂 Please wait. ole enda planeerimise suhtes aus. Proovisin pangas limiiti, aga sama ruttu katkestasin selle, kui alustasin. Halvaa ja jäätis… No näiteks porgandid on väga magusad asjad tegelikult ja üsna odavad ka

Märkused