Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud nagu sidrun?

vaevama, ühtlaselt valutama `rinnad kihisevad ja on `aiged Lüg; kõik kohad nii sandid, üsna kihiseb. heiderull, -kera – Tõs Aud villa ket́sid `tehti koa vabrikus - - kodu sai kerdratud neist suka `lõnga.. kauasest hapnemisest kibedaks muutuma Leib kilatab Kuu b. kinnises ruumis, uluall; kütkes, köies; ulualla, kütkesse jne; ant lahti, vaba a. teat poistemängus “kiila” löömiseks kiiuŕ tetäss lepäst, käänetäss `juuriga väĺlä ja lõigatass ots maahha Se b. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. nui viinavidäjä ḱiioridega käveʔ; ḱiioraga lei pää `lahki Se a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. tugevamaks saama, kosuma Ooda no ku tä tsipa kimmähhüss [pärast haigust] Vas b. millegagi hõivatud; ant vaba a. Laulab nii kile äälega Khk; härmoo·nik oli nõnda kile ealega Pöi; tüdrikud karisid kjõlõdate iäldegä Khn; mõ̭ni meesterass kõnõlass kah kille helüga nigu naistõrass Har; Kaśsikakk t́siirut́ `taiva all ja ai umma killõt hellü: viu-viu Rõu b. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. u röntgenläbivalgustus Ott [võttis] sis ühe masina ja vei `itsegi tämä `kiirde ala Kuu; `Undlas on teisipäe kiired. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. kipsiga katma `kipsi `seina VNg b. kiilu abil lõhki ajama – Lüg c. kübemeke lume kibeke Kse; tuleb ju mõni kibeke [lund] Trm; üks tule kibe kukkus, linane põĺl oli sääl ja põles ära. vingerjas kiidsuʔ - - ummaʔ hüd́si mustaʔ, hööriguʔ. tugevamaks tegema, jõudu andma a. kui `keegi `kieksub siis `üelda aitähh külapoiss `kiitamast Jõe Vrd kõõksuma kielass kielass suur janu küll on kielass. õieli, püsti `taimed `langevad `lonti.

MEEDIAKAJASTUSED - Elurikkuse Erakond

. kiiresti edasi-tagasi käima; ringi hulkuma mis sa keterdad, seisa natune kodu ko Jäm; keterdab tua ning lauda vahet; läheb keterdes Krj b. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. siis panid otsad kokku ja teina `torkas `puuga. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. keerd, kruss [lõngas] lang om kibran, kiber sihen Hel; `kangan ummaʔ kibraʔ. kiksuga kartuleid võtma kui `kartulid `võetasse, siis kiksutatasse; Ja vai see uus putkega kiks ise võttis, ikke niisama tuli taga kiksutada kui siĺmaga kiksuga Trm; Tänä ma kiksuga kiksutasin Kod Vrd kiksuma b. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. vanami̬i̬s ei käi kikutama, käed nagu `kanged; kikuteti õng ülesi Kod b. jõulumäng – Köis pandi üles, mees oli käpuli, jalad olid köie sees. viltu vaatama, kõrvalpilku heitma Kui ma terit antsi, siis ta muidu äga korra kiivas mo peale Pöi c. söetükike, söepuru muidu ühed söe kibalad ollid mis ta riikrava `sisse `panni Muh; kibalad `õhkuvad veel Kse b. tu̬u̬ om kit́sass, nigu sokuabe. herilane kimalanõ tege uma pesä kah elomajjo, küüne, lauto ja tsia`sulge katusõ veerde `külge Räp b. tibutama, udutama `vihma vähä kibendab `oues `tulla VNg; kui ivake peenikest lund tuli, siis kibendas. kirbueina pääl kasuva kirbud, eina kirbud. kauss `korgõmbede kotustõ pääl Räp; Kikka`si̬i̬ni mi kańdih om väega paĺlo Se b. mo isa köis tegemas ketsisi Sindi vabrikus, villa `eided oo `ket́sis Aud b. kiljatama, kiunatama; korra hinkuma Ta om harinuʔ ega veikese asä peräst kiidsahtama Vas; hobõnõ kiidsah́ti Se b. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. otsustatud, lõplik karjakahjal tetti küläkarjusse kaup `kinmäss Ran; um `kindmä kaup tett Plv d. Kiisk pidi moas olema, mängija aas taga kiiska, pidi kiisa ää võtma Nis; mõõdetass `ende pikutseld maa, `sinna pannass kübär maha, siss andass kaits `pulka kätte, nende `pulkega peab edesi minema ja kübärä ammaste vahel ärä `tu̬u̬ma, jalgu ei tohi liiguta. no sossi Jäm; keerutas õled ää ja, õle tuustid, kolm tükki s‿pialt sidus kokku ja kinksepp oligi `vaĺmis Hag; neli `joulu`passi `seoti `olgedega kokku, siis sai kinksepp. `kiiruse pärast sõidavad `raavi Saa; alati on tal `aega küll, aga nüid oli tal suur `kiirus taga Juu; egä me `kiiruss `tälle piäle ei pane Kod; `aega tal küll. jõulumäng jöulube `öhta mäŋŋiti `kiissu käde `püidma Jäm; lapset tegid `jöulu kiisi. kibehapu kila abu piim, nönda abu et mädaks minemas Khk; `kange kila apu taer Mus; suṕp apuks läin, kila apu Muh || [taar] Apnep ku kila Trv b. kukehari – Vas Se Kikkahaŕa kasusõʔ kõrgepa kuiva kot́use pääl Se b. kõvasti, tugevasti; tublisti, korralikult [puunõu] Uurõ˽lõigati nii laǵa ku˽paks oĺl perä. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. Obune kikkitas `kõrvu ja `kuulatas `metsa `puole IisR; obu kikitab enese `kõrvu Kse; jänes kikitäb `kõrvu KJn b. jää `kiila jää peal kukud maha Tor; ia kiilas `jäätes, suab `liugu `lasta JMd; tee o vali, tee on kiilas Pee; kiilas libe jää Trm; tritsutasid kus siuke kiilas jäetis oli Ksi; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pial Lai b. Bondorae laenu.eelised; kus krediiti võtta ilma. hädas, kimpus rabeled, oled sellega killas, millest jagu ei saa Lai II. niiekettad – PJg Vän Kei Hag d. krooksuma konnad kedravad Jäm d. Väikelaen ettevōttele; Vivius kiirlaenud. tõendama, õigeks tunnistama a. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. viiksatama, kriuksatama iir kiitsatas jala all VJg; uśs kiidsät́ üte kõrra Trv b. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. linask – L kengissepad `valged laiad kalad, punane liha Var; saime angerast, augisi, `särge, kingisseppa Aud kingitama kinkima Ei lieri `kinki `antud. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima pae tükkid `tuodi - - `kiiliti ja `tauti [seinaalune] täis; `kiilin kividega `posti `kinni Lüg b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. hüpeldes jooksma lahe vasik kikkab Kod b. kääksatama kui ükskord piĺl kiratas, siis õlin kohe kihkevel Kad b. kindlasti, kahtlemata, tingimata toovot́ mullõ kiḿmähe Rõu; kut́si kül timmä `küĺlä õigõ `kimmähe, a näe õs tulõkiʔ Se Vrd kinmähe Vrd kimmäde kimmähhümä kimmähhümä Vas Se a. mõrra sopp mõrra kimm, kost kala `vällä ei saa; mõrral om mõni kat́s vai kolm `kimmo Räp d. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c. ümarpuust saetud ketas; mänguasi ketu kalid, nendega lüiasse ketu `pihta; `saeme puu otsast ketud ää Khk b. kui `katski lü̬ü̬d, siss nigu `suurmat jäävä `järgi. krõbe, kuiv; kõrbenud kireda `kuorega leib Jõe; kirejäd `heinäd Kuu; `leiva `kuorik on `ahjus kiredaks põlend Hlj; `kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd Lüg b. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. hädasti, tingimata mina pidin akkama täna `ketrama linu. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. niimitu `lõnga piad kuduma kui sa oled murreldand, sis saab kilpsilmiline Lai Vrd kilp|silmine, -silmäline kilp|silmine = kilpsilmiline kilpsiĺmisel on niskesed silmad sees - - `pehmed `piklikud neĺjanukelised silmad sees. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. van vedu voorihobustega sie õligi `killavuor `enne sie suur `viina vuor Lüg; `mõisas `enni `veeti `villa, ja siis `üiti et kellavoor Mar; `Talve `käidi killavoorides.

kikkis kõrv kaks kiki`kõrva, neli `tömpä `jalga, suur törö-lörö taga = obene Kod; jäness vahib kiki `kõrvadegä KJn b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. kiksabe `kiksis lõua ots Tor b. kiitmine, ülistamine; tunnustus `kaua kuer `kiitusega eläb. kibendas küll natuke, aga sadama ei jäänd Lai; peenikest udu`vihma kibendab sadada Plt; `vihma kibendab, pikapääle ti̬i̬p kõ̭ik ligedass Nõo; kibendäp - - `lumme vai `vihma. Kust saab laenu kui on maksehäired; kiirlaen ilma tagtiseta. nooriku pulmaaegne tanu kikk müt́s - - see oli naa roositud, õbe vaśk `litred olid `küĺges, ülal oli suur toŕt siidi `linta; noorikule `pandi kikkmüt́s pähä. paneb linatüki sidob `kińni, siält kikotab tõõse `käegä; `lõnga kikutatse takuss. fig kitsad püksid Naaʔ püksi sai noʔ peris kikkakaatsa Vas Vrd kikkakaltsad kikka|kaltsad pl kitsad püksid Toho sul omma˽periss kikkakalsa˽jalan. vana kulunud asi luud kut kiips, mis sa sehantse kiipsuga tuba pühid Emm; mõlemad vikatid on ära kulunud, paĺlalt kaks `kiipsu veel. kartuli seemnenupp kartuli varrõ otsan kasusõ kiidsakõsõ Har b. seelikul ma aja kiiliaugule uagi ede Pöi b. euf jänes näe! kikk-kõru jooseb. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. Kevadised laenupakkumised – magusad kui mesi või hapud nagu sidrun. T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. kikkakive om `mitmat `värvi, enämbide na om allikat Ran kikkama kikkama, kikata a. kaaluviht `kiirid akkasid jo `vierand `naulast `pääle ja `läksid `kümme `naulani Lüg; Kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old Jõh; sie ei kaalu üht `kiirigi Iis; kaalu kiiŕä Se b. poesi korjanuva küläst jahu, `tütriku küsinuva perenaśte käest `rasva ja liha`kraami. vesi `kiehu Vai kiekaras deskr on üks kiegat́s mies, käib kindud `kiekaras VJg kieksuma `kieksuma Jõe Kuu luksuma `lapsed `kieksuvad siis kui külm, `teised siis kui `keegi taga `räägib. Kihnule omane, Kihnus valmistatud Kihnu park [nahk] oli seoke tume. s mis se `riide kimar põle [päti lapiks] kedagid; see liha kimara kord `aetse [parkimisel] maha Muh kimara -s, -sse kimara Muh Iis, -s Jõh Muh Käi Saa Kos VMr Kad VJg Iis Ksi Lai, -sse Kos JJn Kad Trm Ksi a. ketas võrgu kupp o na `kangeste vee elevel, sii o `sohke kets ja pulk all Var a. erineva tihedusega ühekordne võrk peam latikapüügiks – Se c. mene `vaata kas nääd keharangast koa. kalade põrutamiseks jääalusel püügil kiioraga põrotamah `käüma Se c. spetsiifilisemat kasutust a. püssikukk püssi kikass; tõmmassi kikka üless Trv; lasõ no˽kikass vinnast mahaʔ; ma˽`tahtsõ püssäga `partsõ `laskõʔ, püssäl oĺl kikass maal. tera ümbritsev õhuke koor `tungelterä teeb leevä mustass, kett one must piäl, siist `valge MMg b. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. on kriuks, kriuksumine kiits on `keŋŋas VNg; `saapa röögive, `kiitsu `sissi pant. kettad voki värtna otstes pooli kett ning keeru kett; pailad pannasse siis keeru keta ning pooli keta `pεεle; löng pannasse oki kurgust läbi ammaste - - `amba üle esimise keta `vastu pöhja `külge, siis kedratesse `ambud kattu `töstades tagumise keta `vastu. Kiirlanudude võrdlus; laenud eraisikutelt. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kär c. kiledalt kostma või kajama ääl kilab `metsas. siss pannasse maha laud paranda `piale. kindel, veendunud ta lubass küll, aga ei või `kinmä olla tolle `pääle Nõo; olõt sa uman aśan `kińdmä Rõu c.

Europa Cantat junior. Kaposvar 1996. -

Märkused