Olemasolevate kohustuste refinantseerimine; raha24 OÜ

Üldkogu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Lisaeelarve seadus tervikuna ei ole põhiseadusega vastuolus. See tähendab, et seadusandja volituse alusel antud määrus peab olema kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga ning olema ka muus osas kooskõlas seaduste ja põhiseadusega. Nimelt ei ole omavalitsusüksustel nende piirangute tõttu võimalik võtta tulude ja kulude ebaühtlase jaotuse kompenseerimiseks kassalaenu. Omavalitsusüksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult.

Õiguslike tagajärgede sidumine niisuguse statistilise näitajaga välistab riigi tegevuse meelevaldsuse. Seetõttu leiab üldkogu, et hartal on tähtis roll kohaliku omavalitsuse korraldust puudutavate põhiseaduse sätete tõlgendamisel. Nimelt ei saa omavalitsusüksuse volikogu taotleda õigusakti või selle sätte tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse mis tahes normiga, vaid üksnes põhiseaduse mõne sellise normiga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka. Kolmandaks peab tulubaasi vähendamine või lisakohustus olema tegelikkuses tajutava mõjuga omavalitsuste ülesannete täitmisele. Üldkogu hinnangul on kohustuste võtmise piiranguid kehtestavad sätted ka muus osas formaalselt põhiseaduspärased. Nende sätete reguleerimisalad ei kattunud. Seadusandja peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi kujundamisel tagama ka selle, et omavalitsusülesannete täitmiseks eraldatav raha oleks eristatav riiklike kohustuste täitmiseks eraldatavatest vahenditest. Seetõttu oli muudatuse jõustumise hetkeks üksnes osaliselt vajalik kohaneda sellest allikast vähenevate tuludega. Selleks saab ta raha riigilt ja muudest seadustes sätestatud allikatest. Vastasel juhul muutub üldjuhul võimatuks selle tuvastamine, kas omavalitsusüksuse õigust piisavatele rahalistele vahenditele on rikutud või mitte. Olemasolevate kohustuste refinantseerimine; raha24 OÜ. Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem arvestama erinevustega omavalitsusüksuste sotsiaalses, demograafilises, geograafilises ja majanduslikus olukorras. Seejuures võib kohalike omavalitsuste rahastamise korralduse eelmistes punktides kirjeldatud vastuolu põhiseadusega tingida selle, et omavalitsusüksuse tõendamiskoormis osal juhtudel kergeneb ja läheb osaliselt või täielikult üle riigile. Kohustuste võtmise piiramine on valitsussektori eelarvetasakaalu meetmena sobiv, kuna aitab kaasa stabiilse majanduskeskkonna loomisele. Laen koheselt; YesCredit kiirlaen. Arusaadavad finantsaruanded ning realistlikud ja loogiliselt põhjendatud prognoosid on rahastamisotsuste langetamisel väga oluliseks kriteeriumiks. Valitud meede on mõõdukas, sest regulatsioon ei näe ette absoluutset kohustuste võtmise keeldu ning regulatsiooni intensiivsuse vähendamiseks on piirang kehtestatud kindlaks ajaks. Selline tööjõukulu, sh selle raames makstav haigushüvitis, on vaadeldav riiklike kohustuste täitmise kuluna. Samuti ei anna kõnealused spordiseaduse muudatused iseenesest alust spordiorganisatsioonidega varem sõlmitud lepinguid lõpetada. Riive ei tohi moonutada selle õiguse põhiolemust. Seda korraldust saab vaidlustada halduskohtus. See tähendaks olemuselt omavalitsuslike ülesannete täitmist riigi raha eest. Vajadus vältida olukorda, kus riik ei suuda täita endale võetud rahalisi kohustusi, kaalub üles kohalike omavalitsuste eelarveregulatsiooni stabiilsuse tagamise vajaduse. Omavalitsuse jaoks on oluline täita neid kohustusi, mida seadusandja on seadusega talle andnud või mis on olemuslikult omavalitsuse funktsioonid. Väljendit «seaduste alusel iseseisvalt» tuleb üldkogu hinnangul mõista kui seadusandjale antud volitust piirata omavalitsusüksuste iseseisvust iga vabalt seatud eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Äriplaani visandamine Finantsprognooside koostamine Planeerimine ja nõustamine Ideest rahastaja leidmiseni Küsi julgesti! Kui tekkis täpsustavaid küsimusi, soovid rohkem lisainformatsiooni, saada teade Lisainfo. Kui sellest rahast ei piisa, siis saab taotleda täiendavat toetust. Aus inimene kes annab laenu; estravel reisilaen. Üldjuhul tuleks omavalitsusüksuste rahastamissüsteemis muudatuste tegemisel arvestada sellega, et muudatused jõustuksid eelarveaasta algusest. Määrus, mis sisaldab seadusega võrreldes ulatuslikumaid piiranguid, ei ole kehtestatud seaduse alusel ja täitmiseks.

PDF Lisa 1 Lüganuse Vallavolikogu määrusele nr 13.

. Toimetulekutoetuste vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jäägi õiguslikku saatust reguleerib iga-aastane riigieelarve. Seega ei võimalda n-ö ülejäägimeetodist lähtumine kohalike ülesannete täitmiseks ette nähtud raha selgelt eristada riiklike ülesannete täitmiseks mõeldud rahast. Seega ei keela õigus piisavatele rahalistele vahenditele riigil omavalitsuslike ülesannete rahastamist vähendada. See, kuidas mingi riikliku ülesande täitmiseks eraldatav raha jaotub omavalitsusüksuste vahel, ei pea kajastuma vahetult riigieelarves, vaid võib olla määratud riigieelarve alusel antavates õigusaktides. Kui muudatused tulude laekumises selguvad suhteliselt ootamatult, on paratamatu, et eelarve tasakaalu säilitamiseks tuleb muudatused vastu võtta ja jõustada kiiresti. Omavalitsusüksuste võlakohustuste võtmise piiramine sobib seega kogu valitsussektori eelarvepuudujäägi piiramiseks. Taotluse esitaja arvates rikuvad neis sätteis kehtestatud võlakohustuste võtmise keeld ja nõue kooskõlastada nende kohustuste võtmine rahandusministeeriumiga omavalitsusüksuste enesekorraldusõigust ja finantstagatisi. Vastupidine on olukord, kui Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu, mis eeldab küll teiste seaduste muutmist, kuid millega koos esitatakse ka kõik vajalikud seaduste muutmise eelnõud ning sellekohased selgitused riigieelarve seletuskirjas. See omakorda võimaldab otsustada, kuidas kasutada raha, mis on eraldatud kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. See võimaldab omavalitsusüksustel aru saada, millised vahendid on mõeldud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks. Finantskriis ja sellest johtuv eelarvevahendite vähenemine on piisavalt mõjuv põhjus finantseerimissüsteemi stabiilsuse riiveks. See tähendab, et seadusandjale on põhiseadusega antud pädevus kehtestada võlakohustuste võtmisele piiranguid. Väiksemate rahaliste vahenditega omavalitsusüksuste kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel. Omavalitsusüksus peab iga võlakohustuse võtmise kooskõlastama rahandusministeeriumiga. Samuti peab valitsema selgus selles, milline raha on omavalitsusüksusele ette nähtud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ning milline seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks.

3-4-1-8-09 Riigikohtu Üldkogu 16. märtsi 2010. a.

. See tähendab, et riigieelarves peab olema selgelt ja läbinähtavalt kindlaks määratud see, kui palju ühe või teise kohalikele omavalitsustele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldatakse. Praegusel juhul tehti eelarvelisi muudatusi üldises majanduskeskkonnas toimunud muudatuste tõttu, et tagada valitsussektori stabiilne eelarvepositsioon. Kui valitsuse esitatav riigieelarve eelnõu kulude ja tulude osa sisaldab teiste seaduste muutmist, on need põhiseadusvastased osas, milles eelarve ja kehtivad seadused on vastuolus. Enesekorraldusõigus, nagu eespool märgitud, sisaldab ka õigust iseseisvalt otsustada võlakohustuste võtmise üle. Ebaproportsionaalselt lühike aeg uue regulatsiooniga kohanemiseks rikub õiguskindluse põhimõtet. Omavalitsusüksusi käsitletakse justiitsministri hinnangul eelarve mõistes solidaarse riigisektori osana. See tähendab, et omavalitsusüksuste eelarve ei ole osa riigieelarvest. Samas ei ole Riigikohus pädev andma hinnangut sellele, kas vaidlustatud õigusakt või säte riivab neid taotluses osutatud põhiseaduse norme, mis kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka ei kuulu. Ehkki tulumaksu osakaal on erinevate omavalitsusüksuste eelarvetes erinev, on siiski ilmne, et tulumaksuosa vähendamine mõjutas omavalitsusüksuste eelarvetulusid üksnes mõne protsendi piires. Tulumaksuosa vähendamine puudutab omavalitsuslike ülesannete rahastamist seetõttu, et tulumaksuosast laekuvast rahast peavad omavalitsusüksused praegu kindlaks määramata ulatuses täitma ka omavalitsuslikke ülesandeid. Oskus oma häid mõtteid mõistetavalt ja finantsiliselt arusaadavalt esitada on finantseerija jaoks määrava tähtsusega. Õigus võtta võlakohustusi ei ole piiramatu õigus. Finantsautonoomia hõlmab ka tegevusvabadust küsimuses, kuidas finantseerida kohalike ülesannete täitmist. Kohaliku omavalitsuse eelarveregulatsiooni stabiilsuse tagamise vajadus ei kaalu üles riigi huvi vältida olukorda, kus on oht, et riik ei suuda iseseisvalt täita endale võetud rahalisi kohustusi. Riigil on õigus rahastamist reguleerivaid õigusakte vajadusel ümber kujundada. Samuti ei võimalda kehtiv õigus praeguses asjas hinnata, kas omavalitsusüksustele seadusega pandud riiklike kohustuste täitmine on riigi poolt täies ulatuses rahastatud ka pärast tulumaksuosa vähendamist. Seetõttu ei saa ka asuda seisukohale, et kõnealune säte on riigi kulude kokkuhoiu abinõuna ilmselgelt ebamõõdukas. Selle õiguse riivet saab sellest johtuvalt eeldada ka nende rakendamiseks antud regulatsiooni puhul. See tähendab, et Riigikohus ei saa hinnata, kas vaidlustatud õigusakt või selle säte võib olla taotluses osutatud põhiseaduse sättega vastuolus või mitte. Seega kui riiklike kohustuste täitmise kulud näiteks tööjõukulu suurenemise tõttu kasvavad, ei pea omavalitsusüksus sellist kulude kasvu kinni maksma omavalitsuslike ülesannete täitmise arvel, vaid see tuleb hüvitada riigieelarvest. Seda iseäranis olukorras, kus surve laenu võtta suureneb majanduslangusest tingitud muude tulude vähenemise tõttu. Teiseks peab vaidlustatud õigusakt vähendama otseselt kohaliku omavalitsuse tulubaasi või panema peale kulutusi suurendava lisakohustuse tulubaasi muutmata. Riigieelarve vahendite ümbersuunamisest teavitati kohalikke omavalitsusi enne seaduse vastuvõtmist Omavalitsuste Koostöökogu vahendusel. Rahandusministeerium hindab valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste finantssuutlikkust nende eelarves esitatud andmete põhjal. Sellisel statistilisel näitajal põhinev kohustuste võtmise piirang ei võimalda omavalitsusüksustel üheselt mõista, kas ja kui palju on neil õigus eelarveaastal ülesannete täitmiseks laenu võtta. Võlakohustuste võtmise piiramine aitab seega täita Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevat kohustust hoiduda ülemäärasest eelarvepuudujäägist. Selles sisaldub põhimõte, et eelarveseadus ega selle eelnõu ei tohi ignoreerida kulutusi, mis on teiste seadustega ette nähtud. Lisaks tuleb rikkumise tuvastamiseks selgitada, kas pärast raha vähendamist langeb omavalitsuslike ülesannete rahastatus konkreetses omavalitsusüksuses allapoole minimaalselt vajalikku taset. Selle eelduseks on tõendite põhjal asjaolude tuvastamine. Olemasolevate kohustuste refinantseerimine; raha24 OÜ. Seadusandja vähendas vastavalt omavalitsusüksuste ülesandeid. Üheks selliseks vahendiks võib olla laenuvõtmise piiramine riiklikus sektoris. Selle arvamuse kohaselt on kohustuste võtmise piirangud intensiivsed, kuid neid õigustab kaalukas majanduspoliitiline eesmärk täita euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid. Tegemist on otsustusega, mille ajaliste piirideta püsimajäämine ei ole põhiseaduslikult tagatud. Finantsautonoomia kaitseala hõlmab esiteks õiguse otsustada sõltumata riigieelarvest, kuidas kasutada omavalitsuslike ülesannete täitmiseks rahalisi vahendeid ehk määrata selles osas kindlaks eelarve kulude pool. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kohustuste võtmise määrus on kooskõlas asjassepuutuvate volitusnormidega ega sätesta võlakohustuste võtmise õigusele seadusega võrreldes ulatuslikumaid piiranguid. Tulubaasi vähendavaid muudatusi võib eelarveaasta keskel teha ja kiiresti jõustada juhul, kui selleks on kaalukas põhjus. Kuidas kirjutada avansi taotlus vabas vormis; ebaseaduslikult kasutatud raha intress. Harta väljendab sellega liitunud Euroopa Nõukogu liikmesriikides omaks võetud kohaliku omavalitsuse korralduse üldiseid põhimõtteid. Muudatused sotsiaalses ja majanduslikus keskkonnas võivad mõjutada nii täitmist nõudvaid kohalikke ülesandeid kui ka nende täitmise eeldatavat ulatust ja kvaliteeti. Valitsussektori eelarvepuudujääki mõjutavad nimelt kõigi omavalitsusüksuste võetavad võlakohustused. Tulumaksuosa on omavalitsusüksuste peamine stabiilne ja kehtiva õiguse kohaselt kuludega otseselt sidumata tuluallikas. Kui kõnesolevad piirangud oleks jõustatud pikema aja pärast, ei oleks nende eesmärk olnud saavutatav. Kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatiste võimalike riivete tasakaalustamine näilike meetmetega ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Võlakohustuste võtmisele piirangute seadmine ei põhjustanud üldkogu hinnangul rahastamissüsteemis olulist ebastabiilsust. Sellest sättest tuleneb omavalitsusüksuse õigus sellele, et talle seadusega pandud riiklikud kohustused oleksid täies ulatuses rahastatud riigieelarvest. Omavalitsusüksuste õigusele piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vastab riigi kohustus luua selline rahastamissüsteem, mis kindlustab omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustus on samuti vajalik. Omavalitsuste Koostöökogu informeeriti kavandatavatest piirangutest. Riigil on nende sätete kohaselt õigus kontrollida, kuidas on kõige otstarbekam rahastada projekti, mille omavalitsusüksus on tunnistanud teostamisvääriliseks. Eesti Maaomavalitsuste Liit toetab Tallinna Linnavolikogu taotlust ning on seisukohal, et vaidlustatud sätted on vastuolus omavalitsusüksuste põhiseaduslike tagatistega ning õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Võlakohustuste võtmine oleks sellises olukorras kahjustanud riigi võimalusi makromajandusliku stabiilsuse tagamisel ja valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimisel. Riigi kohustus on rahastada omavalitsusüksustele pandud riiklikke kohustusi. Seega eitades vaidlustatud õigusakti või sätte puhul kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riive võimalikkust, ei jäta Riigikohus taotluses väidetud põhiseadusvastasuse kohta seisukohta võtmata, vaid loeb taotluse põhjendamatuks. Üldkogu leiab, et ehkki koolieelse lasteasutuse seaduses tehtud muudatus võib osale omavalitsusüksustele mõnetist kokkuhoidu võimaldada, pole veenev, et kokkuhoid tervikuna saaks olla nii suur, nagu lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskirjas väidetakse. Teisalt väljendab see säte aga põhiseadusest tulenevat kohustust kehtestada need piirangud just nimelt seadusega. Kohalike omavalitsuste ja riigi eelarveliste võimaluste võrdlemine näitab, et omavalitsuste eelarvete olukord võrreldes varasemate aastatega on parem kui riigil. Nagu märgitud, peab omavalitsusüksustele olema tagatud raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. Kohalike teede korrashoidmine on omavalitsusüksuste ülesanne. Võlakohustuste võtmise piirangu ja kooskõlastamise kohustusega kaasneva riive ulatust ja intensiivsust mõjutab olulisel määral asjaolu, et vaidlustatud sätte kehtivus on ajaliselt piiratud. Riigieelarve stabiliseerimiseks on vaja jaotada tegevuskulud solidaarselt avaliku sektori osade vahel. Ministeerium kontrollib ka seda, kas omavalitsusüksus või temast sõltuv üksus on suuteline struktuuritoetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagama võlakohustusi võtmata. Menetlusosaliste seisukohad Tallinna Linnavolikogu leiab, et taotlus on lubatav, kuna see on esitatud kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseaduslike tagatiste kaitseks ning nende tagatiste riive on vaidlustatud sätete puhul võimalik. Selle kaudu toetatakse makromajandusliku stabiilsuse tagamist. Laenu ja muude pikaajaliste kohustuste võtmine ei ole omavalitsustele kohustuslik ning tegemist ei ole ainukese võimalusega, millega saaks suurendada oma eelarvetulusid või vähendada eelarvelisi kulutusi. Seetõttu ei saa omavalitsus taotleda kaitset kõikide abinõude vastu, mis mingilgi määral mõjutavad tema tulude ja kulude suhet ebasoodsalt. Vaid neis sätteis on sätestatud Tallinna Linnavolikogu taotluses vaidlustatud küsimusi ehk võlakohustuste võtmise piiranguid, kooskõlastamise kohustust ja kooskõlastamise aluseid. Õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ei hõlma õigust sellele, et kord juba saavutatud kohalike ülesannete rahastamise taset mitte kunagi ei vähendataks. Kui omavalitsusüksuse volikogu vaidlustab õigusakti või sätte põhiseaduse mitme normi alusel, millest mõni on käsitatav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena, mõni aga mitte, on taotlus lubatav. Nende kohustuste täitmist piirangute eesmärgina kinnitab lisaeelarve seaduse seletuskiri. Esiteks tuleb arvestada, et majanduslanguse ja seadusemuudatuste koosmõju toob kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemisele topeltkoormuse. Üldkogu hinnangul on nimetatud eesmärkide taotlemine õiguspärane. Taotlus esitatakse paberkandjal või elektroonselt. Tallinna Linnavolikogu hinnangul ei ole lisaeelarve vastuvõtmise ja sellega seotud seaduste muudatuste jõustumise vahele jäetud üks kuu mõistlik aeg, et taotluse esitaja jõuaks teha vajalikke ümberkorraldusi. Eelnev ei tähenda, et seadusandja ei võiks niisugust regulatsiooni omavalitsusüksuste huvides omal algatusel siiski kehtestada. Samuti tuleb arvestada, et tulude üldise vähenemise taustal kahjustab omavalitsuste arvel riigi tulude suurendamine otseselt omavalitsuste elanike huve, kuna väheneb maksutulu kaudu osutatavate avalike teenuste kättesaadavus ja langeb nende kvaliteet

Märkused